Vesneri ajalugu

Vesneri küla ja mõisa lugu ulatub sajandite taha. Siin on ülevaade Vesneri kujunemisest, mõisa ajaloost ning mälestustest, mis on kandunud põlvest põlve.

Ajalugu

Vesneri mõis ja küla kujunemine

Vesneri mõisat on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud 16. sajandi keskel. Mõisa nimi pärineb tõenäoliselt varaselt omanikult Marccus Veslerilt, kelle nimest kujunes nii mõisa kui ka hilisema küla nimetus.

Vesneri on sajandite jooksul olnud seotud nii kohaliku mõisamajanduse kui ka Tartu piirkonna arenguga.

19. sajand ja mõisa hiilgeaeg

19. sajandil kujunes Vesneri mõis oluliseks majandus- ja halduskeskuseks Tartu ümbruses. Mõisa peahoone, kõrvalhooned ning park andsid Vesnerile ilme, mis on jäädvustatud mitmetel fotodel ja postkaartidel. Mõisamajandus määras suurel määral nii kohalike elanike elu kui ka ümbruskonna arengut.

Sajandite jooksul kuulus Vesneri mõis mitmetele baltisaksa aadliperekondadele. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Ernst Oskar Heinrich von Stryk.

20. sajand ja sõjaaeg

20. sajandi alguses jätkus Vesneri mõisa tegevus tavapärases rütmis, kuid Teine maailmasõda tõi kaasa pöördelised muutused. Sõja ajal sai mõisa peahoone rängalt kannatada. Kohalike mälestuste järgi paiknes mõisas hospidal ning hukkunud maeti pargi äärde ühishauda.

Pärast sõda hävis mõisa peahoone lõplikult ning senine mõisakompleks kaotas oma varasema tähenduse.

Nõukogude aeg ja mälestused

Nõukogude perioodil muutus Vesneri ala kasutus ning mõisa kunagisest hiilgusest jäid alles vaid üksikud hooned ja müürid. Kohalikud vanemad inimesed on meenutanud, et 1960. aastatel olid mõisa müürid veel osaliselt säilinud ning ala oli külarahvale tuttav koht.

Aastakümneid hiljem on Vesneris tehtud ka arheoloogilisi uuringuid, mille käigus otsiti sõja ajal hukkunute matmispaiku ning leiti säilmeid.

Vesneri vald ja halduslikud muutused

Aastatel 1919–1938 tegutses Vesneri vald. Vallamaja asus endises kõrtsihoones, mida on rahvasuus kutsutud Haava kõrtsiks. 1938. aastal toimus valdade liitmine ning Vesneri liideti Tartu vallaga.

Esimene Tartu valla vallavanem oli Mart Kool.

Vesner tänapäeval

Tänapäeval elab Vesneri lugu edasi säilinud hoonetes, mälestustes ja kogukonna tegevuses. Endises mõisatallis tegutseb autoremondiettevõte ning tallide taga asuv valitsejamaja on tagastatud õigusjärgsele omanikule ja kasutusel elumajana.

Vesneri Külaselts tegutseb selle nimel, et hoida ja väärtustada küla ajalugu ning tugevdada kogukonnatunnet ka tulevikus.

vesneri mõis veoautoga enne 1940a postkaart
vesneri vtÜ lipunõel
mõisahoone 1890

Koos hoiame Vesneri küla elavana

Vesneri Külaseltsi tegevus põhineb kogukonna koostööl, vabatahtlikul panusel ja liikmemaksul. Iga osalus aitab hoida ja arendada meie küla elukeskkonda.

Scroll to Top