Vesneri ajalugu
Vesneri küla ja mõisa lugu ulatub sajandite taha. Siin on ülevaade Vesneri kujunemisest, mõisa ajaloost ning mälestustest, mis on kandunud põlvest põlve.
Ajalugu
Vesneri mõis ja küla kujunemine
Vesneri mõisat on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud 16. sajandi keskel. Mõisa nimi pärineb tõenäoliselt tolleaegselt omanikult Marccus Veslerilt, kelle nimest kujunes nii mõisa kui ka hilisema küla nimetus.
Vesneri on sajandite jooksul olnud seotud nii kohaliku mõisamajanduse kui ka Tartu piirkonna arenguga.
19. sajand ja mõisa hiilgeaeg
19. sajandil kujunes Vesneri mõis oluliseks majandus- ja halduskeskuseks Tartu ümbruses. Mõisa peahoone, kõrvalhooned ning park andsid Vesnerile ilme, mis on jäädvustatud mitmetel fotodel ja postkaartidel. Mõisamajandus määras suurel määral nii kohalike elanike elu kui ka ümbruskonna arengut.
Sajandite jooksul kuulus Vesneri mõis mitmetele baltisaksa aadliperekondadele. 1842. a ostis mõisa Heinrich von Stryk. Stryki perekonna omanduses oli mõis kuni 1919. a võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli Ernst Oskar Heinrich von Stryk.
20. sajand ja sõjaaeg
20. sajandi alguses jätkus Vesneri mõisa tegevus tavapärases rütmis kuni 1919 aastani, mil mõis võõrandati ja mõisahoones asus tegutsema kool. Kui kaua kool tegutses, pole teada. Hiljem olid hoones tööliste korterid. 03.11.1935 toimus mõisas oksjon, kus pandi müüki kogu mõisa vara. Teine maailmasõda tõi kaasa pöördelised muutused. Sõja ajal sai mõisa peahoone vene vägede poolt korraldatud pommirünnakus rängalt kannatada. Kohalike mälestuste järgi paiknes mõisas saksa hospidal ning hukkunud maeti pargi äärde ühishauda.
Pärast sõda hävis mõisa peahoone lõplikult ning senine mõisakompleks kaotas oma varasema tähenduse.
Nõukogude aeg
Nõukogude perioodil muutus Vesneri ala kasutus ning mõisa kunagisest hiilgusest jäid alles vaid üksikud hooned ja müürid.
Nõukogude okupatsiooniaja alguses moodustati Vesneri küla maadele Ždanovi nim. Kolhoos. 1947 remonditi endine mõisatalli hoone kolhoosi remonditöökojaks. Mitmete piirkonna väiksemate kolhooside liitmise tulemusena moodustati 3. aprillil 1949 Miina Härma nimeline kolhoos. Kolhoosis oli kolm osakonda: Kõrveküla, Vesneri ja Tammistu osakond.
1965 võeti kaitse alla Vesneri mõisapark ja allee. Sõja ajal hävinenud mõisa peamaja varemed lammutati. Mõisapark oli unarusse jäetud ja 1968. a korraldati talgud pargi korrastamiseks, sest plaanis oli viia läbi seal esimene kolhoosidevaheline rahvapidu. Ka edaspidi hoidis külarahvas parki korras. Mõisapargis toimusid küla jaanituled, rajatud oli võrkpalliplats, mis leidis kohalike hulgas aktiivset kasutust.
Aastakümneid hiljem on Vesneris tehtud ka arheoloogilisi uuringuid, mille käigus otsiti sõja ajal hukkunute matmispaiku ning leiti säilmeid. Eesti taasiseseisvumise järel mõisapark erastati.
Vesneri vald ja halduslikud muutused
Perioodil 1866-1892 eksisteeris haldusüksusena Vesneri vald, mis kuulus Tartu-Maarja kihelkonda. Vallamaja asus Haava külas. 1892 liideti Vesneri vald Luunja vallaga. Alates 1. jaanuarist 1918 sai Vesneri vald taas iseseisvaks vallaks ja oli seda kuni 1938 aasta sügiseni. Kui suur oli valla territoorium, pole teada. 22.06.1938 a Postimehest võib lugeda, et Vesneri vallas tegutsesid: Vesneri valla Vabatahtlik Tuletõrje Ühing (seltsimaja Kilgis), Isamaaliidu Vesneri osakond, Vesneri Rahvaraamatukogu Selts (asutatud 1910 Haaval), Vesneri Maanaiste Selts, Kaitseliidu Vesneri kompanii, Naiskodukaitse Vesneri jaoskond, Noorkotkaste Vesneri rühm, Vesneri ühistegelik Kindlustuskassa. 1938. aasta sügisel algas haldusreform, mille käigus liideti Vesneri, Raadi osaliselt ka Luunja, Haaslava ja Elistvere vallad. Liidetud valdade varad anti uuele vallale üle 1. aprillil, 1939 ja nimeks sai see Tartu vald. Esimene Tartu valla vallavanem oli Mart Kool.
1950 likvideeriti maakonnad-vallad ja moodustati rajoonid-külanõukogud. Vesneri küla kuulus Tartu külanõukogu alla. Aga ajalugu kordub ja täna on Vesneri taas üksTartu valla küladest.
Vesneri tänapäeval
Tänapäeval elab Vesneri lugu edasi säilinud hoonetes, mälestustes ja kogukonna tegevuses. Endises mõisatallis tegutseb autoremondiettevõte ning tallide taga asuv valitsejamaja on kasutusel elumajana.
Oma mälestusi Vesneri mõisast on jaganud Katrin Aav. Katrini isa ostis pool Vesneri mõisast, 1935. aastal eelpool nimetatud oksionil. Eesti taasiseseisvumise järgselt tagastati mõisa valitsejamaja õigusjärgsele omanikule. Katrin elas valitsejamajas aastatel 1991 – 2022. Tema mälestusi saab lugeda siit: https://korvekylaline.wordpress.com/2011/04/27/malestuskilde-vesnerist-katrin-aav/
Vesneri Külaselts tegutseb selle nimel, et hoida ja väärtustada küla ajalugu ning tugevdada kogukonnatunnet ka tulevikus.
